Millised on tulevikuorganisatsioonid


Rääkisin eile Pärnu Raamatupidamiskonverentsi avaettekandes organisatsioonide tulevikust ja sellest, mis võib tulevikus juhtuda raamatupidaja rolliga neis. Usun, et raamatupidajad jäävad tuleviku-organisatsioonides tööta, kui nad juba täna silmnähtavaid muutusi arvestades oma tööelus otsustavaid muutusi ette ei võta. Sellest jutust on ülevaade ka konverentsi blogis. Tänaseid ettevõtteid mõjutavad mingil määral kõik megatrendid (demograafilised muutused, majandusmõju ümberpaiknemine, globaliseerumine, linnastumine), eriti aga tehnoloogiate läbimurre ja majanduse jõudmine uude, purpose economy faasi, kus võidutsevad maailma muuta tahtvad inimesed ja ettevõtted. Kes tahab lihtsalt raha teha, ei saavuta edu, teda ei soosi ei tarbijad ega töötajad. Edukates tulevikuettevõtetes on üha rohkem neid inimesi, kes pühendavad oma aega ettevõtte heaks vaid niipalju, kui nad seda mõttekaks peavad ja siis kasvõi tasuta. Põhitöötajaid on vähe (näiteks juba täna Boeingus ainult 3%), projektimeeskonnad koostatakse lisaks vähestele oma töötajatele lepingulistest töötajatest, partnerite esindajatest ja klientidest. Kõik töötavad seal kus tahavad (näiteks järjest rohkem kodus, kohvikutes ja spetsiaalsetes koostöökeskkondades) ja juhivad ise oma aega. Huvitav fakt – tänastes kontorites kulutatakse pool aega niisama-suhtlemisele, samapalju kui keskendumist nõudvale tööle. Tuleviku-kontorid võtavad seda ruumikujundusel arvesse. Samas mõõdetakse kõike ja kõiki. Juhidki ei saa oma positsioonis kindlad olla – juhtpositsioon teenitakse välja koguneva usalduskrediidi näol. Ka suurte ettevõtete tuumiku moodustab väike hulk kõrge produktiivsusega meeskondi, mis on vähemalt osaliselt virtuaalsed. Ülejäänud töötajad on lepingulised. Hinda lähevad eelkõige koostööoskus ja sidustatus, ettevõtte väärtusest suure osa määrab sotsiaalne kapital, töötajate, partnerite ja klientide (piirid nende vahel on muide hägused!) vaheliste suhete hoidmine ja arendamine käib suuresti läbi sotsiaalvõrgustike. “Maja sees” hoitakse ainult intellektuaalomand, põhitegevuse juhtimine ja turundus. Nende funktsioonide ja tiimide jaoks jääb alles “juhtkonna korrus”. Bürooruumide sisustamisel võetakse arvesse asjaolu, et vaid ligikaudu poole tööajast kulutavad inimesed keskendumist nõudvatele ülesannetele ja ülejääänud aja suhtlevad ja hängivad niisama. Peale soovi maailma parandada on see tähtsuselt järgmine põhjus, miks üldse tööl “käiakse”, see töö ei ole ju enam koht kus käiakse vaid tegevus, mida tehakse. Keskendumist nõudvate ülesannete jaoks on hoopis paremini sobivaid kohti, kui tänapäeva tüüpkontorid. Seetõttu ongi tuleviku-kontor rohkem paremat sorti bisness-lounge moodi või astub sellest sammukese edasi, lisades ka päris privaatseid alasid, kus mediteerida või silm looja lasta. Kahtlane, kas sellel korrusel ka raamatupidajale kohta leidub. Pigem mitte, kui ta väärtusahelas oluliselt ülespoole ei liigu ja tahavaatepeegli-managerist usaldusväärseks strateegiliseks partneriks ei muutu. Osad tänased raamatupidajad tulevad sellega kindlasti toime, teised ehk asutavad oma konsultatsiooniäri, mille edu eelduseks on tehnoloogiatega sina peal olemine, sügav asjatundlikkus ja head suhted nii klientide kui kolleegide-partneritega. Viimaste hulgas tuleb olla väljapaistev, aga samas paljudega seotud. Oma ettevõtlus teeb õnnelikuks, vabaks ja rikkaks, kui see hästi läheb. See on võimalus paljudele, aga mitte kõikidele. Kõik on küll kutsutud, aga vähesed on valitud. Ettekande prezi-varianti saab vaadata siit.